Pole seda varem päris välja öelnud, kuid nii minul kui ka Triinul on tunne, et meiega käib siin Austraalia-maal kaasas miskine/keskine "jõud". Tegemist ei ole positiivse auraga. Olgu see siis karmavõlg, negatiivne energia, halb õnn, needus - see on meie teel igal pool, kus oleme ja kuhu läheme.
Temoras sai Triinu oma auto parandusest kätte. Makstud summa oli päris suur, kuid nõutud tööd olid siiski enamus tegemata. Siiani on auto peale palju raha ja närve kulunud.
Sheppartonis lubati pirnikorjanduses head palka - tööl olime vaid pool päeva, sest lubatu ei vastanud tõele. Pluss majaomanik oli üsna ekstsentrik.
Hillstonis mandlifarmis sõltus nii palk kui ka töö iseloom ilmast ja näost. Sain kõige vähem palka, tegin kõige sitemat tööd, ülemus oli eriline siga. Vihma sadas pidevalt ja tööd reaalselt teha ei õnnestunudki.
Dalbysse tõime kaasa vihmaperioodi, mis kohalike poolt oli suuresti küll oodatud, kuid mistõttu töö alustamine taaskord venis. Esimestel nädalatel meie vahetuses olid masinad alati katki! Iga kord! Meie halva õnne kuulsus on kõigile teada. Kord astusin arvutiruumi ja uurisin, et kuidas meil läheb kah. Sekund hiljem kadus vool ja kõik masinad seiskusid. Kokkusattumus!?!
Rainbow rannas kadusid auto võtmed ookeani. Ööbisime kaks ööd sõprade autos, seljas päevi kantud riided ning autost kaasas vaid telefon. Ootasime esmaspäeva hommikuni, et maksta suur summa uue võtme eest.
Triini ja Katu käisid meil külas. Käisime kolmekesi linnas ning 500m enne koju saabumist sai Triin 220audi trahvi.
Vot. Huvitavad eluolud meil siin.
Aga kallikesed, tegelikult on minul kõik korras ja naudin siinset atmosfääri, inimesi, loodust. Kõike. Nende eelmainitud äparduste peale ma veel naeran ;)
Öövalve viimased tunnid päikesetõusuga :)
Paar nädalavahetust tagasi, samal ajal kui Rainbow randa sai meie autovõtmed jäetud, külastasime ka Gary Martinit. Mäletate, too sama Living Valley Springs tervisekuurorti manager, keda Strandis kohtasin. Koht on imeilus ja meeletult suur! Gary võttis meid (mina, Triinu, David, Vincent) vastu suurima külalislahkuse ja soojusega. Ööbisime ühe öö tema pool, tänu millele sain Garyga rohkem tutvust teha. Samuti oli meil võimalus koos tema ja teiste kuurorti külalistega minna matkama - vallutasime ligi 400m kõrguse Pomona mäe.
Gary on ilmselt üks karismaatilisim ja innustavaim inimene, keda mina elus kohanud olen. Hoidkem pöidlad pihus, et kohtan teda varsti uuesti ;)
Tööst muidu niipalju, et esimesed kaks nädalat öövahetusest on tehtud ja väsimus nii füüsiliselt kui ka vaimselt annab sutsu tunda. Nädal veel minna, aga pole hullu ja teeme tööd innukalt edasi. Magatakse hauas nagu suvatsetakse öelda. Töökaaslased on nii ägedad ja lõbusad, et unele ei saa väga töö juures mõeldagi.
Mis on
gin?
Gin on (minu seletuse järgi) nö vahepeatus puuvilja töötlemiseks farmerite ja tootjate vahel. Minu töö on gini koristamine, puuvilla pakkimine ning antud pakikeste sildistamine seerianumbritega. Näevad välja justkui heinapakid, kuid suuremad ja raskemad.
 |
| Gin |
 |
| Koht, kus laetakse maha puuvilla paanid |
 |
| Puuvillapress |
 |
| Meie armas tööpost |
Masina vasakul puuvillapakkide pakkimiseks mõeldud kotid, paremal nende sildistamine seerianumbritega ja arvutiga kooskõlastamine
 |
| Anett, Tobias, Yannic ja Triinu tööl |
Garyga
Umbes 400m kõrgusel, pool tundi ronimist
Giidi sõnutsi esimene käekotiga inimene, kes Pomonale roninud :P
Selja taga reisiseltskonna vallutatud mägi
Rainbow rand
Siia kuhugi need võtmed kadusidki
Metsik hobune
Küpsetasime sinihallitusjuustu küpsiseid!
